Kuidas tulla toime ärevusega?

Mõned aastad tagasi panin kogu oma pettumuse tekstidesse. Alustasin 2015-ndal aastal, kui otsustasin minna lahku oma laste isast. Põhjuseid oli mitmeid – rahulolematus, enesesüüdistus, väsimus, väärtusetuse tunne jne. Ma ei tulnud toime naisena, tundsin ennast ebaõnnestud emana ja tööelus ei olnud endaga rahul. Kuid see ei olnud ainult rahulolematus, mis mind vaevas, vaid aastate pikkune ärevuse seisund.

Üldistunud ärevushäire on väga kurnav, mis mõjutab füüsilist ja vaimset heaolu. Olin perearsti soovitusel käinud 2012-ndal aastal psühhiaatri vastuvõtul, kus diagnoositi sotsiaalfoobia ja üldistunud ärevushäire. Minu jaoks ei öelnud need sõnad midagi ja pealegi arvas psühhiaater, et olen piisavalt teadlik ning ravimeid ei olegi vaja. Küll soovitas arst kognitiiv-käitumuslikku teraapiat. Kognitiiv-käitumisteraapia on psühhoteraapia haru, mis aitab ärevatel inimesed toime tulla äreva meele vaigistamise ja oma mõtete vaidlustamisega.

Kuigi sain mõned korrad käia psühholoogi vastuvõtul, siis päris tõsiselt enda probleemi ei suhtunud. Arvasin, et saan selle murega ise hakkama kuna jäi mulje, et töökohas inimesed ei mõista mind ja kodune elu väikeste laste kõrvalt oli väga väsitav. Mehega omavahelist head läbisaamist ei olnud. Puudus perspektiiv ühiseks kooseluks, kuid psühholoog arvas lahkumineku mõttest, et ei tasu mitut muudatust korraga teha. Töökohas olin peagi lõpetamas, sest olin tööl ajutise lepinguga. Samas olin tööl häiritud rohketest eksimustest kirjalikes tekstides, mida mulle sageli ette heideti. Ja pealegi ei olnud kirjutamine mulle meeldiv tegevus. Samuti ei suutnud avalikult esineda ja eneseväljendus oli igas olukorras nõrk. Ärevusest tingituna ei suutnud ühtegi teksti loovalt esitada Vigade esiletoomine suurendas veelgi ärevust ja tekkis hirm töö ees.

Aastaid hiljem juba uues töökohas kordusid samad mustrid ja lisandusid sagedased füüsilised sümptomid. Öösiti ärkasin mitmeid kordi üles ja hommikuti ajas iiveldama. Hingamine oli väga pinnapealne, mis takistas soravat enese väljendamist võõrastes olukordades, töökoosolekutel või üle 2-3 inimesega grupis. Vältisin hoolega avalikku esinemist, sest teadsin ei suuda ladusalt rääkida. Juba mõte esinemisest ajas südame pahaks ja pea hakkas ringi käima. Kõne võis muutuda arusaamatuks ja jätsin endast narri mulje. Kartsin kõike, mis oli seotud avaliku tähelepanuga. Teinekord jätsin osalemata seltskondlikel üritustel, kuid sellega olin harjunud juba nooremas eas. Olen korduvalt kokkulepitud kohtadesse jõudes suurest hirmust jalutanud mööda ustest, kust oleksin pidanud sisse minema. Seega hirm ja ärevus on saatnud mind alates lapsepõlvest.

Õnneks taipasin peale lahkuminekut, et on aeg otsida abi. Jõudsin kogemusnõustamise koolitusele ja lihtsalt need uued teadmised ei tulnud. Esialgu tuli aktsepteerida ennast sellisena nagu olen. Alles seejärel asusin ületama hirmu teiste ees, sest nõustajana ei saa jätta ennast väljendamata. Pidin võtma vastu aina suuremaid väljakutseid enda ületamiseks. Ja kursusetööks tegime grupikaaslasega enesearengu grupi. Ületasin oma kõige suuremad hirmud ja viisime 6 osalejaga läbi 12-nädalase grupitöö. Olin saanud kinnitust, et olen võimeline esinema ka grupi ees.

Need näited on ühed vähesed, mis iseloomustavad raskusi elada oma elu pidevas sotsiaalses hirmus.

Pikaajalist ärevust aitab leevendada töö iseendaga ja oma hirmudele ausalt otsa vaatamine. Kindlasti mõjutab ärevushäire väljakujunemist kasvukeskkond, isikuomadused ja veel paljud tegurid nagu rasked elusündmused või läbielamised. Psüühika tuleb toime keeruliste olukordadega, kui inimesel on piisavalt ressursse. Erinevad traumad või ebaõnnestumised isiklikus elus ning lapsepõlve raskused võivad anda tulemuseks väheldased toimetulekuoskused.

Mis aitab ärevuse korral?

    • Mõtle läbi olukorrad, mis tunduvad hirmutavad. Kui sind ootab ees ärevust tekitav sündmus, mõtle mis võiks olla kõige hullem antud olukorras. Mängi läbi erinevad stsenaariumid, kuidas nendes olukordades käituksid.

    • Loe võimalikult palju. Kui oled teadlik, millal tunned kõige enam ärevust, saad ennast ettevalmistada kirjanduse lugemisega. Teadmised aitavad äreva olukorraga toime tulla.

    • Ole füüsiliselt aktiivne. Kui tunned süda taob ja hingamine on ebaühtlane, saad leevendada halba enesetunnet jalutuskäigu või sörkimisega. Õpi selgeks mõned lõõgastavad jooga või meditatsiooni harjutused. Või tee lihtsalt füüsilist tööd (lõhu puid, riisu lehti, korista tuba).

    • Hinga sügavalt sisse ja veidi aeglasemalt välja. Ärevuse tekkides võid lisaks hingamisele hoida mõni minut käsi külma vee.

    • Harjuta enesekindlust läbi pooside. Jälgi enda keha kõrvalt. Võid peegli ees harjutada sirget rühti ja võtta selliseid poose, mis aitavad sul ennast kindlamalt tunda. Kui ristad seistes jalad, see segab tasakaalu ja jätab ebakindla mulje.