Olen kogemusnõustaja ja loovterapeut. Alustasin terapeudi karjääri suhteliselt hilja, alles 40-ndates. Töötan laste ja täiskasvanutega. Kogemusnõustamist teen ärevushäire ja läbipõlemise sündroomi valdkonnas.
Üldistunud ärevushäire on väga kurnav, mis mõjutab füüsilist ja vaimset heaolu. Mul on varasemalt diagnoositud sotsiaalärevus ja üldistunud ärevushäire. Olin kogenud ülemäärast ärevust alates varajasest noorusest ilma, et oleksin osanud sellele tähelepanu pöörata. Mulle oli soovitatud psühholoogilist nõustamist ja kognitiiv-käitumuslikku teraapiat. Paraku ei võtnud enda olukorda tõsiselt ega pöördunud abi saamiseks õigel ajal arsti juurde. Kognitiiv-käitumisteraapia on psühhoteraapia haru, mis aitab ärevatel inimestel toime tulla äreva meele vaigistamise ja oma mõtete vaidlustamisega.
Kuigi sain mõned korrad käia psühholoogi vastuvõtul, siis tõsisemalt hakkasin enda probleemi suhtuma alles füüsiliste sümptomite ilmnemisel. Pidev kurgu kuivamine, pinged kaelalihastes, kätes ja peas mõjutasid üleüldist heaolu. Raske oli keskenduda ja mõtteid koondada. Halvenes mälu ja diktsioon muutus aeglasemaks. Arvasin, et saan oma murega ise hakkama. Justkui probleemi põhjus seisnes selles, et inimesed töökohas ei mõista mind ja kodune elu väikeste laste kõrvalt oli väsitav. Samaaegselt oli tööl lõppemas tähtajaline tööleping ja ees ootasid tööotsingud.
Paranemine algas siis, kui olin võtnud nõuks aktsepteerida ennast sellisena nagu olin. Läksin kogemusnõustamise koolitusele, et ennast paremini tundma õppida. Pidin seisma silmitsi enda hirmudega ja proovima ületada sotsiaalärevust. Ma ei saanud selliselt töötada nõustajana. Olin aastaid soovinud saada loovterapeudiks, mis hiljem kenasti õnnestus. Pidin võtma vastu aina suuremaid väljakutseid enda ületamiseks. Kogemusnõustamise kursuse lõputööks valisime grupikaaslase Iren Presmanniga loovtöötoad. Ületasin oma kõige suuremad hirmud ja viisime läbi 12-nädalase enesearengu grupitööd. Olin saanud kinnitust, et olen võimeline esinema ka grupi ees.
Need on vähesed näited, mis iseloomustavad raskusi elada koos ärevushäirega.
Pikaajalist ärevust aitab leevendada töö iseendaga ja oma hirmudele ausalt otsa vaatamine. Kindlasti mõjutab ärevushäire väljakujunemist kasvukeskkond, isikuomadused ja veel mitmed tegurid nagu rasked elusündmused või läbielamised. Psüühika tuleb toime keeruliste olukordadega, kui inimesel on piisavalt ressursse. Erinevad traumad või ebaõnnestumised isiklikus elus ning lapsepõlve raskused võivad anda tulemuseks väheldased toimetulekuoskused.
Ärevusega toimetulekuks saad teha iseseisvalt tööd ja alla laadida töövihiku (Peaaasi.ee & Haigekassa):
Mis aitab ärevushäire korral?
• Mõtle läbi olukorrad, mis tunduvad hirmutavad. Kui sind ootab ees ärevust tekitav sündmus, mõtle mis võiks olla kõige hullem antud olukorras. Mängi läbi erinevad stsenaariumid, kuidas nendes olukordades käituksid.
• Loe võimalikult palju. Kui oled teadlik, millal tunned kõige enam ärevushäiret, saad ennast ettevalmistada kirjanduse lugemisega. Teadmised aitavad äreva olukorraga toime tulla.
• Ole füüsiliselt aktiivne. Kui tunned süda taob ja hingamine on ebaühtlane, saad leevendada halba enesetunnet jalutuskäigu või sörkimisega. Õpi selgeks mõned lõõgastavad jooga või meditatsiooni harjutused. Või tee lihtsalt füüsilist tööd (lõhu puid, riisu lehti, korista tuba).
• Hinga sügavalt sisse ja veidi aeglasemalt välja. Ärevushäire tekkides võid lisaks hingamisele hoida mõni minut käsi külma vee.
• Harjuta enesekindlust läbi pooside. Jälgi enda keha kõrvalt. Võid peegli ees harjutada sirget rühti ja võtta selliseid poose, mis aitavad sul ennast kindlamalt tunda. Kui ristad seistes jalad, see segab tasakaalu ja jätab ebakindla mulje.