Loovus aitab ennast leida

Mis ajab inimesi lootusetult ummikusse? Sa tunned, et sind ei jätku kõikjale kuna pead samal ajal olema mitmes kohas. Sul pole aega vestelda inimestega, sest pead pidevalt midagi tegema, oled sattunud lootusetult ummikseisu.

Sellise kiirustamise tulemusena kasvab rahulolematus ja segadus sinu ümber. Muutud pidevalt muretsevaks ja ärevus kasvab lakkamatute tegevuste voos. Tööandjale võib jääda mulje, et sa ei ole piisavalt pühendunud. Lähed veelgi ärevamaks ja hakkad tegema rohkem vigu. Kodus oled hajevil ja tunned nagu sind ei ole pere jaoks päriselt olemas. Soovid paaniliselt midagi muuta, aga puuduvad jõuvarud.

Stress ja läbipõlemine on sellistes olukordades väga kiiresti tulema. Inimene kaotab oma ressursid ja usu iseendasse. Samuti kasvab kohustuste hulk, sest lükatakse tegemata asju üha edasi. Võid hakata tundma pearinglust või iiveldust. Sa ei usu endasse ega oma võimetesse. Oled kaotanud sotsiaalse toetuse ja isikliku mõjuvõimu tulla toime oma tunnetega. Sul on aeg leida endale kiiresti lahendus!

Noor naine
Foto: Pixabay

Selline on üks võimalikke stsenaariumeid, mis võib inimest tabada keerulistel hetketel. Halb enestunne võib väljenduda nii füüsiliselt kui vaimse kurnatusena. Inimene on väsinud, endasse sulgunud ja kaugeneb üha enem teistest inimestest. Olukorda võib sattuda nii suhte purunemise, töökaotuse või halvenenud suhte pärast tööl/kodus. Ka haigus on üks tõsisemaid põhjuseid, mis toob esile vaimse tervise halvenemise.

Loovuse arendamine aitab kogeda uusi stiimuleid või vaadata selgema pilguga endasse. Rühmatöö toetab sotsiaalset arengut ja annab võimaluse eneseväljenduseks hoolivas ja kriitikavabas keskkonnas. Elame endiselt ajastul, kus valitseb konkurents ja võimusuhted.

Olenemata noorema põlvkonna avatud suhtlemisstiilist, tulevad kaasa ka päritolu perest kaasa saadud arusaamad. Kuid maailm on pidevalt arenev ja põlvkondade vahelised sidemed nõrgenevad. Töökohtades on loobutud jäikadest rollidest ja inimestele lähenetakse rohkem individuaalselt. Ka pereväärtused on muutunud nõrgemaks ja sageli ei jaga kahest erinevast perest pärit elukaaslased sarnaseid vaateid. Eriti teravalt puudutavad perekondlikud mustrid ühiseid lapsi.

Loovusgrupi eesmärk on julgustada osalejatel ennast väärtustama ja suurendama enesekindlust. Kui oskame aktsepteerida iseennast ja olla kaastundlikud teiste suhtes, saame tagasi oma jõuallikad. Lapsevanemana saad ammutada inspiratsiooni ja kogemusi teiste perede arusaamadest. Soovime Julia Cameroni õpetuste alusel saada heldemateks ja loovamateks inimesteks, et avastada endas varjatud külgi.

Senini on osalejad leidnud enda jaoks julgust uuteks ettevõtmisteks või viinud täide oma unistusi. Soovime olla loovuse otsijatele toeks enda leidmise teekonnal!

Kunst kui teraapia

Kunsti ei pea tegema üksinda, vaid õppimine käib sotsiaalsete suhete kaudu (Moon, 2016). Inimene on sotsiaalne olevus ja vajab enda ümber teisi inimesi. Loovtegevus rühmatööna on suurepärane viis sotsiaalsete oskuste arendamiseks ning võimas õpikogemus. Rühm aitab peegeldada tundeseisundeid, näha uusi vaatenurki ja jagada grupiliikmete vahel erinevaid kogemusi.

Moon (2016) toob välja grupis töötamise eelisena tervenemise läbi grupiliikmete toetuse. Kunstitöö võib avada seni nähtamatuks jäänud sissepääse ning võimaldab tegeleda enda sügavamate sisemiste protsessidega. Pildi abil on võimalik jõuda kiiremini alateadvusesse (Freud, Hill, Kramer, Rogers jt), kui üksnes sõnaliselt. Kunstiteos võimaldab väljendada pildile saanud sümbolite ja värvide abil oma tegelike tundeid. Kunst on loominguline protsess, mis on ühtlasi teraapiline (Kramer) ning suurendab heaolutunnet. Korrapärane kunstidega tegelemine arendab loovat mõtlemist, parandab kognitiivseid võimeid, toetab mäluprotsesse ning aitab vähendada valuaistingud. Kunstiga tegelemine loob kindlasti parema meeleolu.

Loovtegevused on abiks enda jaoks keeruliseks kujunenud olukordade lahendamisel või emotsionaalse toetuse saamisel. Kunst pakub leevendust meeleolu languse või kroonilise haiguse puhul, kus inimene tunneb ennast üksi jäetuna. Rekreatiivsel tasandil aitab loominguline tegevus üles leida enda ressursid ja tugevused. Loovtegevused aitavad stressi, ärevuse või erinevate eluraskuste korral, kui inimesel on keeruline sõnastada enda murekohti.

Tule proovi loovteraapiat individuaalselt või grupis!

Millal aitab perelepitus?

Lahku läinud lastevanemate vahel võib rahumeelsete kokkulepete sõlmimine kujuneda keeruliseks. Selleks on väga arusaadavad ja inimlikud põhjused – isikliku kannatuse kaaluvad üles südamevalu, solvumine ja pahameel. Kõrge konflikti korral jäävad tahaplaanile laste parimad huvid ning otsuste tegemisel ei arvestata alati laste heaoluga. Perelepituses tuuakse esile mõlema osapoole olulised lähtekohad (Parkinson, 2020) ja vanematel aidatakse toime tulla ühist last või lapsi puudutavates küsimustes. Konfliktiteooriast (Lehtsaar, 2015) lähtuvalt käsitletakse seitset erinevat etappi, kus tülli läinud inimeste vahel kujuneb pikaajaline ja väljakannatamatu vaen. Mida kaugemale ulatuvad konflikti juured, seda raskem on tekkinud ebakõla lahendamine.


Foto: Jeremy McKnight, Unsplash fotogaleriist

Kurnavaks kujuneva tüliahela lõpus ootab emotsionaalne madalaseis ja läbipõlemine, kuhu suunas vanemad alateadlikult üksteist nügivad. Sageli toob pikaajaline vaidlus kaasa meeleheite ja võit-võidu asemel satuvad mõlemad osapooled kriisi. Lapsed võivad sellises võitluses jääda märkamatult kõrvaltvaataja rolli. Teinekord tormavad lapsed appi ühele või teisele vanemale, et päästa olukorda kõige hullemast.

Perelepituses tegeletakse laste igapäevase elukorralduse ja hooldusõiguse küsimustega. Kui paar on läinud lahku, siis ühiste laste kasvatamine jätkub kuni nende täisealiseks saamiseni. Sageli saavad konfliktid alguse üksteise süüdistamisest ja fookus läheb laste heaolult vanematele endile. See ei võimalda leida rahumeelselt kokkuleppeid ja appi saab tulla perelepitaja. Lepitaja ei saa eelistada kumbagi osapoolt, olenemata millises mahus plaanivad vanemad laste suhtlust või ülalpidamist korraldada. Juriidiliselt on peamised vaidlusküsimused seotud laste suhtluskorra ja elatisega.

Laiemalt tuleb konfliktiteooria tundmine kasuks, et tulla paremini toime ka muudes eluvaldkondades. Erimeelsusi kohtab kõikjal meie ümber – tööl, koolis. pereliikmete ja sõprade vahel. Endast teadlik olemine ja oma nõrkustele reageerimine (nn päästikute tundmine) aitab konflikti olukorras võtta vastu teadlikumaid otsuseid. Konflikti vahendajad ehk lepitajad loovad turvalise keskkonna, kus osapooltel oleks võimalik jääda üksteise suhtes lugupidavateks. Eriti oluline on neutraalsuse ja erapooletuse säilitamine, et tagada võrdne kohtlemine mõlemale osapoolele. Mures inimene tahab ennast tunda olulisena ja olla ära kuulatud. Kõige halvem on niigi suure mure või kaotuse juures süükoorma suurendamine või haavatava inimese tähelepanuta jätmine.

Peredele on abiks perelepituse väljaõppe läbinud kogemusnõustaja. Vastuvõtt toimub Tallinnas, Tervisekliinikus, Õie 37.
Kirjuta palun: sigrid@kogemused.ee

Hea teada! Tasuta perelepitusteenust pakub sotsiaalkindlustusamet. Perelepitaja aitab lahku läinud vanematel ühiste alaealiste laste kasvatamisel sõlmida kokkuleppeid, et lapse/laste elukorraldus oleks omavahel läbi räägitud ja toetaks last/lapsi parimal moel.

Mis on loovteraapiad?

Loovterapeute koolitatakse Eestis üle 15 aasta ning tavaliselt alustavad eriala omandanud spetsialistid tööd psühhoterapeutilise ravi või rehabilitatsiooni meeskondades. Peale kutse taotlemist saavad loovterapeudid alustada iseseisvat praktiseerimist. Kuna väljaõppinud loovterapeutide arv on väike, ei ole valdkond ülemäära tuntud ja inimesed ei tea mida teraapiasse tulles oodata. Terapeut vestleb esimesel kohtumisel kliendiga, et tutvustada metoodikat ja töövahendeid ja anda ülevaade terapeutilisest suhtest. Alles seejärel saavad terapeut ja klient luua kolmikssuhte: terapeut-klient-kunstilooming, mis on kogu teraapia aluseks.

Foto: Pixabay
Continue reading “Mis on loovteraapiad?”

Koomiksite kasutamine noorsoo- ja haridustöös

Sigrid Tammiste

Noorte inimeste lood on puudutavad. Kogemuslugude esitamine koomiksite abil aitab teistel omavanustel või sarnase kogemusega inimestel tulla endaga toime ja saada üksteise käest toetust. Jagatud lugudega ei jää noored üksi. Raamatu „Cartooning Teen Stories” (Drew, 2016) eessõnas kirjeldab kaasautor, kuidas narratiivid on teda alati aidanud kuna näitavad väljapääsu lahenduse suunas.

Drew (2016) kirjeldab noorte inimeste eneseväljendust kritselduste või joonistuste abil, millest hakkavad tekkima lood. Kunstiterapeut saab igast kritseldusest informatsiooni, mille kaudu jõuab välja lapsepõlveni. Drew ei kasuta koomiksit ainsa sekkumise vahendina, vaid kombineerib teiste tehnikatega nagu couching ja erinevaid mänge kommunikatsiooni eesmärgil (ka Bongo trummid).

Noorsootöötajad saavad kasutada koomikseid mitteformaalse õppimise või suhete ülesehitamise eesmärgil. Õpetajad võivad siduda koomikseid õppekavaga, mentorid kasutavad joonistamist suhete loomiseks. Koomiksite puhul tuleks vältida kohest hinnangut noorte töödele ning selle asemel näidata üles uudishimu.

Drew, 2016
Continue reading “Koomiksite kasutamine noorsoo- ja haridustöös”

Vanemlus ja vaimne tervis

Lapsevanemaks ei sünnita, vaid kasvatakse koos lastega. On normaalne tunda ennast aegajalt väsinult ning leida aega puhkamiseks, et eemalduda kodusest kärast. Enda füüsiliste ja emotsionaalsete vajaduste tahaplaanile jätmisel vähenevad vanemana toimetulekuvõimed. Tekib oht püsistressile, kiirele ärrituvusele ja üleüldisele kurnatusele kuni läbi põlemise sündroomi tekkimiseni. Tasakaalus olev inimene peab paremini vastu stressile ning tuleb toime pingelistes situatsioonides.

Vaimsete ressurssite taastamiseks on oluline olla aus ja välja öelda enda rasked tunded. Alati ei mõista lähedased probleemi sügavust ja arvavad, et vanemad peavad saama oma lapsega hakkama. Paraku tulevad inimesed erinevatest taustsüsteemidest ja laste kasvatamisel võivad päevavalgele ilmuda enda lapsepõlve lahendamata probleemid. Sellises olukorras võiks vanem pöörduda abi saamiseks psühholoogi poole, et välja selgitada segava mälestuse sügavus.

vennad
Continue reading “Vanemlus ja vaimne tervis”

Koolikiusamine

Koolikiusamisest ausalt ja avatult. Mis jääb koolis märkamata, kordub hiljem tööelus. Aita märgata enne, kui tagajärjed on tagasipöördumatud.

Allikas: “Hommik Anuga” , ERR

Ärevushäire

Sigrid Tammiste

Olen kogemusnõustaja ja loovterapeut. Alustasin terapeudi karjääri suhteliselt hilja, alles 40-ndates. Töötan laste ja täiskasvanutega. Kogemusnõustamist teen ärevushäire ja läbipõlemise sündroomi valdkonnas.

Üldistunud ärevushäire on väga kurnav, mis mõjutab füüsilist ja vaimset heaolu. Mul on varasemalt diagnoositud sotsiaalärevus ja üldistunud ärevushäire. Olin kogenud ülemäärast ärevust alates varajasest noorusest ilma, et oleksin osanud sellele tähelepanu pöörata. Mulle oli soovitatud psühholoogilist nõustamist ja kognitiiv-käitumuslikku teraapiat. Paraku ei võtnud enda olukorda tõsiselt ega pöördunud abi saamiseks õigel ajal arsti juurde. Kognitiiv-käitumisteraapia on psühhoteraapia haru, mis aitab ärevatel inimestel toime tulla äreva meele vaigistamise ja oma mõtete vaidlustamisega.

Continue reading “Ärevushäire”

Iren Presmann – läbipõlemine ja depressioon

(Lühendatud originaalartiklist)

Mida kogemusnõustamine endast kujutab?

Kogemusnõustaja on professionaal, kes on läbi töötanud oma isikliku taastumisloo ja õppinud nõustamistehnikaid. Minu kogemuslugu on seotud peamiselt depressiooni ja läbipõlemisega. Ehk siis mina pakun tuge ja toetust inimestele, kes kimpus pikaajalise stressi, depressiooni ja/või läbipõlemisega. Aga kogemusnõustamise spekter on tegelikult väga lai, see puudutab nii füüsilist kui ka vaimset tervist, elukriise — nagu näiteks pikaajaline töötus, lein, lahutus.

Oluline märksõna endale kogemusnõustaja leidmisel ongi sarnane kogemus. Olles ise kogenud korduvalt depressiooni, tean ja mõistan, kuidas on olla pidevalt väsinud, kurnatud ja rõõmutu. Et võib olla hommikuid, kus peas tiksub mõte, et parem kui ei peakski kunagi ärkama, milleks see kõik.

Praeguste teadmiste ja kogemuste juures soovitaksin inimestel julgelt nõustamisele tulla juba enne, kui asjad niikaugele jõuavad. Samamoodi nagu hoolime oma füüsilisest tervisest võiksime hoolida ka vaimsest tervisest. See võiks olla sama loomulik. Võib tulla nii individuaalsele nõustamisele kui ka kogemusgruppi. Ja kui mingil põhjusel ei saa füüsiliselt kohale tulla, siis on võimalus saada tuge ka Skype`i teel.

Continue reading “Iren Presmann – läbipõlemine ja depressioon”

Hommikupäevik

Mis on hommikupäevik? Hommikupäeviku mõte tuleneb oma loovuse elluäratamisest, sest see kuidas me kirjutame või maalime, mõjutab kuidas end tunneme või mõtleme. Ka maalimine on üks päeviku pidamise viise. Päeviku pidamine aitab olla vähem kriitiline enda vastu. Seda võib nimetada kaastundeks iseenda vastu, mis on esimene samm oma loovuse ja loojaga kohtumiseks.

Continue reading “Hommikupäevik”