Loovterapeute koolitatakse Eestis üle 15 aasta ning tavaliselt alustavad eriala omandanud spetsialistid tööd psühhoterapeutilise ravi või rehabilitatsiooni meeskondades. Peale kutse taotlemist saavad loovterapeudid alustada iseseisvat praktiseerimist. Kuna väljaõppinud loovterapeutide arv on väike, ei ole valdkond ülemäära tuntud ja inimesed ei tea mida teraapiasse tulles oodata. Terapeut vestleb esimesel kohtumisel kliendiga, et tutvustada metoodikat ja töövahendeid ja anda ülevaade terapeutilisest suhtest. Alles seejärel saavad terapeut ja klient luua kolmikssuhte: terapeut-klient-kunstilooming, mis on kogu teraapia aluseks.
Loovteraapiat praktiseeritakse neljal suunal: visuaalkunstiteraapia (art therapy), muusikateraapia (music therapy), draamateraapia (drama therapy) ning tantsu- ja liikumisteraapia (dance and movement therapy). Teraapia eesmärk oleneb praktiseeriva terapeudi tööalast ning võib olla ravi eesmärgil või inimese toimetulekut toetav (Eesti Loovteraapiate Ühing, 2019). Loovterapeutide töövahendiks võivad olla muusikainstrumendid, kunsti- ja kirjatarbed, loodusmaterjalid, mänguasjad, raamatud, postkaardid, tantsu- ja sporditarbed, dekoratsioonid, valgustus jm rekvisiidid (Kutseregister, 2019).
Uurisime hobikunstnike käest, mida nad teavad loovteraapiatest ja saime väga põnevaid vastuseid. Inimestel on loovteraapiatega enamasti head kogemused. Alljärgnevad arvamused on loo autor kogunud erinevatelt inimestelt, kes on lahkelt nõus olnud oma kogemusi jagama.
Inimestel on loovteraapiatega enamasti head kogemused
Erinevad loovmeetodid on abiks näiteks lapsepõlvetraumade läbitöötamisel. Inimene teeb oma kunstitööd lähtuvalt sellest, mida ta parasjagu tunneb ja kogeb. Aja jooksul võib sealt välja kooruda alateadvusse mattunud teemasid. Käeline tegevus rääkimise ajal võib olla suureks abiks, kuna analüütiline meel lülitub välja. Kliendil võib tekkida mõistmine, kuidas minevik mõjutab tema igapäevaelu.
Kui inimene kasvab üles keskkonnas, kus oma tunnetest ei räägita, siis võib tal välja kujuneda üsna krüptiline suhtlemisviis. Sel juhul on näiteks maalimise käigus lihtsam rääkida maalist, kui otsesõnu keerulistest teemadest. Selline kaudne lähenemine võib olla leebem kui tavaline psühhoteraapia.
Loovteraapia käigus valminud töödest võib teha fotosid ja neist kokku panna väikese fotoalbumi. Ka terapeut ise võib selle kliendi jaoks valmistada. Pildikogus on dokumenteeritud kogu teraapiateekond koos inimese elus ette tulevate varjatud murede ja pingetega. Tagasi vaadates saab inimene näha, kust ta on alustanud ning kuhu välja jõudnud.
Erinevate vahendite kasutamine toob üles emotsioone ja mälestusi. Esile võivad kerkida tunded, mille kohta esmalt ei oska arvatagi, kust need pärinevad. Näiteks – inimene kasutab kollaazhi tehes pilte maskidest, kuna sügaval sisimas tunneb, et kannab igapäevaelus pidevalt nii-öelda maske. Elevandi pilt sümboliseerib tunnet, nagu elevant istuks rinna peal ja rõhuks, või siis nagu oleks inimene ise see elevant toas.
Loovteraapiast võivad saada abi kroonilised haiged, näiteks vähipatsiendid. Kunsti tehes saab keskenduda positiivsetele asjadele ja tervenemisele, vabastada emotsioone, tundeid ja teha enda jaoks midagi armastavat. Emotsionaalselt rasketel aegadel saab inimene õpitud tehnikate juurde iseseisvalt tagasi pöörduda.
Teraapia on teekond ja selle protsessi käigus on terapeudi sobivus väga oluline. Teraapiaprotsessi nauditavus ja edukus sõltub suuresti terapeudi isiksusest, olekust ja meetoditest. Terapeudi roll ei ole loometööd kritiseerida ning ta ei tohiks klienti panna oma valikutes kahtlema. Klient peab tundma end mugavalt ja turvaliselt, nagu räägiks tuttava inimesega, kes on alati sinu poolt. Kasuks tuleb, kui terapeut pakub kunstitööks mitmekesiseid meetodeid, nagu näiteks joonistamine, värvimine, maalimine, kollaazhide tegemine, õlipastellid, voolimine jne. Terapeudilt saab oma tööle kohe tagasisidet ning ta oskab kliendi töö põhjal esitada küsimusi ja suunata tähelepanu elementidele ja seostele, mille peale klient ise võib-olla ei tulekski.
Oma kunstilisi andeid ja loovust saab toetada avatud loovtöötubades, kus koguda inspiratsiooni ning väärtuslikku tagasisidet teistelt osalejatelt. Rühmatöös kuuleb põnevaid vaatenurki, mille peale üksinda on keeruline tulla ja kõige kiirem areng toimub sotsiaalsete suhete kaudu.
Pildi autori kommentaar: „Minu loal on mu elus küllaga erinevaid värve: nii rõõmu, kiindumust, uudishimu, rahu ja rahutust, igatsust, hallust, leina ning valu. Mu küllusepuu saab alguse maast, minu enda seest, kus on puu juured. Erinevat värvi tunded keerduvad võras meandrikujulisteks õiteks ja lähevad tagasi maasse. Meander on geomeetriline ornament antiikajast, millel on palju vorme ja mida kasutatakse tänapäevani. Nagu pildilt näha, kujundab üks sellistest meandritest ka minu elu mustrit. Joonistades seda ei teadnud, kuid tean praegu, et meander kannab ka tähendust – seda on läbi aegade peetud ühtsuse ja lõpmatuse sümboliks. Loovus on meis kõigis olemas, kuid oleme ta sageli maha salanud, kuna arvame, et meil ei sobi täiskasvanuna loov olla. Võib-olla me ei julge loovad olla, kui teised täiskasvanud peavad küllusest pulbitsevat loovust tülikaks. Kunstiga tegelemine aitab loovust üles äratada. Loovtöötoad julgustavad kunsti ja loovust võtma, nagu need on, osa meie elust.”
