Andmise ja võtmise tasakaal aitab luua usalduslikke suhteid. Seda nii tööalases kui isiklikus võtmes. Pidev andmine on energiakulukas ja väsitav. Energia tõstmiseks on erinevaid lähenemisi. Kõige lihtsam on enesehoid. Selleks võib teha trenni. lugeda raamatuid, veeta kvaliteetselt aega sõpradega või pere ringis, tegeleda aianduse ja muude hobidega.
Tasakaalutuse korral lõppevad energiavarud kiiremini. Sa vajad rohlem positiivseid stiimuleid. Selleks võib olla hea sõna töökaaslaselt või lähedase kallistus. Kuidas säilitada tasakaal, kui aega on vähe ja inimesi napib enda ümber? Aitab vastutuse ja ülesannete jagamine, üksteisega arvestamine, koos rõõmustamine ja kurvastamine. Kindlasti on midagi toredat viia kolleegidele, anda tagasidet tehtud tööle, tuua esile tööalaseid õnnestumisi ja valdkondlike uudiseid. Jagada meeskonnas eesmärgid ja kaasata inimesi uute ideede genereerimisse. Motiveerimine ja usaldusliku suhte loomine toob mitmekordselt tagasi. Töötajad on oma tegemistes pühendunud ja tänulikud.
Vaimse tervise mured süvenevad keerulistel eluperioodidel. Tänapäeva maailmas toimunud muutused ja ebaturvaline majanduslik või emotsionaalne olukord toovad kaasa suuremat ebakindlust. Inimestel kasvab ärevus ja uuesti kerkivad esile läbielatud raskused. Sellest tingituna suureneb vajadus psühhiaatrilise abi järele. Paraku jõuavad abivajajad psühhiaatri ja psühhoterapeudi vastuvõtule viimases hädas. Vaimse tervise teenused ei ole kõigile taskukohased ja nii jääb vajalik abi õigel ajal saamata.
Positiivse psühholoogia eestvedaja Barbara Fredrickson (2009) soovitab meeleolu loomiseks alustada enda portfoolio loomist. Näiteks kogumik joonistustest, fotodest, luuletustest ja inspireerivatest tsitaatidest, mis on ühtlasi inspiratsiooni allikaks (kasutatakse loovate erialade juures ideede genereerimisel). Chilton & Wilkinson (2018: 17) kirjeldavad positiivset kunstiteraapiat käsitlevas raamatus, et psühholoogilisi probleeme vaadatakse kui diskreetset haigust. Esimesena pakutakse koheselt ravi, kuid jäetakse tähelepanuta ülemäärane stressor, millega inimene peab kohanema. Psühholoogilise toega saavad tegeleda ka teised aitajad nagu kogemusnõustajad, sotsiaaltöötajad ja loovterapeudid. Maslow veendumuste kohaselt omavad spirituaalsus ja kõrgem teadvus inimese kogemustel kriitilist tähtsust (Chilton & Wilkinson, 2018: 16).
Mõningatel juhtudel vajavad keerulisesse emotsionaalsesse olukorda sattunud inimesed lihtsalt toetust ja juhtnööre. Seda aitaksid leevendada lühiajaline mentorlus, inimese toimetulekut toetav juhendamine või transpersonaalse psühholoogia tegevused, mis pakuvad nii kehalist kui hingelist toetust. Positiivse psühholoogia edendaja Martin Seligman on täiendanud Maslow vajaduste hierarhiat PERMA mudeliga, kus õnnelikkusel on keskne tähendus.
PERMA mudel sisaldab tõlgituna:
P – positiivseid emotsioone
E – seotust
R – positiivseid suhteid
M – tähenduse loomist
A – saavutusvajadust
Sotsiaalse olendina vajab inimene liigikaaslaste lähedust. Kogu kommunikatsioon baseerub suhetel meid ümbritsevate inimestega ja oskusel ennast määratleda. Tervisedenduse teooriatel baseerub inimese rahuloluolu postulaatidel, millest üks olulisemaid on enda elu juhitavus. Seega ilma vastutuse võtmiseta on väga raske anda ümbritsevale tähendust või osaleda sotsiaalsetes protsessides. Näiteks ohvrimeelsus kujuneb välja elu jooksul, kui inimene tunneb ennast abituna.
Positiivse psühholoogia üks suundi oli suurendada õnnelikkust läbi positiivse mõtlemise ja suhete teiste inimestega. Kuid lähenemisel on ka puudusi, näiteks traumatöös ja kriisidega toimetulekul tuleb eelkõige tagada inimese turvalisus. Seega jõutakse tagasi baasvajaduste juurde (toit, uni, soe tuba).
Pilt: Pixabay
Viited
Wilkinson, R-A ja Chilton, G. (2018). Positive Art Therapy Theory and Practice. Integarting Positive Psychology with Art Therapy. New York: Routledge.
Norra partnerite eestvedamisel kutsuti kokku Põhja- ja Baltimaade esindajad, et luua kogemustoe võrgustik. Ühise suhtluse peamisteks eesmärkideks seati Põhjamaade Ministrite Nõukogu haridusprogrammi Nordplus poolt rahastatud projektiga: riigiti kogemusnõustamise valdkondliku seisu kaardistus ning üksteise ekspertiisist ning kogemusest õppimine.
Kohtumiste teemapüstitused olid suunatud kogemusnõustamise õppetöö ja õppekavade arendamisele, nõustaja õiguste ja rakendusmisvõimalustele, jagades praktilisi materjale ning näiteid oma riigist.
Projektis osalevate organisatsioonide peamiseks tegevusaladeks on psüühilise ja vaimse erivajadusega inimestele suunatud teenused, sh kogemusnõustamise väljaõpe ja kogukonna teenuste arendamine. Iga riigi esindaja andis võrgustiku kohtumistel ülevaate riiklikust vaimse tervise poliitikast ja kinnitatud strateegiatest. Ühistest aruteludest venisid pikemaks kogemusnõustajate õppe ja rakendumise riigipõhised eripärad ning kitsaskohad.
Eesti kitsaskohad Hetkel puudub ühtne ja kaasajastatud kvaliteedistandard, mille alusel hinnata baaskoolituse läbinud kogemusnõustajate pädevusi, taastumistase ning nende valmisolekut töötada kogemusnõustajana. Kogemusnõustajate õpe ja teenus on reguleeritud väheste ja ajakohastamata õigusaktidega ning puudub süsteemne ja läbipaistev ülevaade koolitusasutuste ning teenuste pakkujate/vahendajate kohta. Puudulik on ka ühtsus teenuspakkuja lävendi nõuetes ja koostöö põhimõtete juhend, sh soovituslik põhi teenuse aruandluseks.
Osalejad: KBT Fagskole (Norra), Nationell Samverkan för Psykisk Hälsa (Rootsi), Kogemusnõustajad MTÜ (Eesti), Hlutverkasetur (Island), ZELDA (Läti), Psichikos sveikatos perspektyvos (Leedu), külalispartner Peer Partnerskabet (Taani)
Kogemusnõustamise õpe on Eestis täiskasvanu täiendkoolitus, mille koolituskava nõuete aluseks on Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 68 „Kogemusnõustaja koolituskava“, mis on muudetud 10.07.2018. Määrus Koolituskava Kogemusnõustaja koolituskava maht on vähemalt 182 akadeemilist tundi (45 min), mis jaotub: 80 akh – auditoorne töö 30 akh – praktika teenuseosutaja juhendamisel 26 akh – praktika juhendamine koolitaja poolt (individuaalselt ja/või grupis) 38 akh – iseseisev töö õppekirjandusega, taastumisloo kirjalik läbitöötamine, eneserefleksioon 8 akh – lõputöö
Mis ajab inimesi lootusetult ummikusse? Sa tunned, et sind ei jätku kõikjale kuna pead samal ajal olema mitmes kohas. Sul pole aega vestelda inimestega, sest pead pidevalt midagi tegema, oled sattunud lootusetult ummikseisu.
Sellise kiirustamise tulemusena kasvab rahulolematus ja segadus sinu ümber. Muutud pidevalt muretsevaks ja ärevus kasvab lakkamatute tegevuste voos. Tööandjale võib jääda mulje, et sa ei ole piisavalt pühendunud. Lähed veelgi ärevamaks ja hakkad tegema rohkem vigu. Kodus oled hajevil ja tunned nagu sind ei ole pere jaoks päriselt olemas. Soovid paaniliselt midagi muuta, aga puuduvad jõuvarud.
Stress ja läbipõlemine on sellistes olukordades väga kiiresti tulema. Inimene kaotab oma ressursid ja usu iseendasse. Samuti kasvab kohustuste hulk, sest lükatakse tegemata asju üha edasi. Võid hakata tundma pearinglust või iiveldust. Sa ei usu endasse ega oma võimetesse. Oled kaotanud sotsiaalse toetuse ja isikliku mõjuvõimu tulla toime oma tunnetega. Sul on aeg leida endale kiiresti lahendus!
Foto: Pixabay
Selline on üks võimalikke stsenaariumeid, mis võib inimest tabada keerulistel hetketel. Halb enestunne võib väljenduda nii füüsiliselt kui vaimse kurnatusena. Inimene on väsinud, endasse sulgunud ja kaugeneb üha enem teistest inimestest. Olukorda võib sattuda nii suhte purunemise, töökaotuse või halvenenud suhte pärast tööl/kodus. Ka haigus on üks tõsisemaid põhjuseid, mis toob esile vaimse tervise halvenemise.
Loovuse arendamine aitab kogeda uusi stiimuleid või vaadata selgema pilguga endasse. Rühmatöö toetab sotsiaalset arengut ja annab võimaluse eneseväljenduseks hoolivas ja kriitikavabas keskkonnas. Elame endiselt ajastul, kus valitseb konkurents ja võimusuhted.
Olenemata noorema põlvkonna avatud suhtlemisstiilist, tulevad kaasa ka päritolu perest kaasa saadud arusaamad. Kuid maailm on pidevalt arenev ja põlvkondade vahelised sidemed nõrgenevad. Töökohtades on loobutud jäikadest rollidest ja inimestele lähenetakse rohkem individuaalselt. Ka pereväärtused on muutunud nõrgemaks ja sageli ei jaga kahest erinevast perest pärit elukaaslased sarnaseid vaateid. Eriti teravalt puudutavad perekondlikud mustrid ühiseid lapsi.
Loovusgrupi eesmärk on julgustada osalejatel ennast väärtustama ja suurendama enesekindlust. Kui oskame aktsepteerida iseennast ja olla kaastundlikud teiste suhtes, saame tagasi oma jõuallikad. Lapsevanemana saad ammutada inspiratsiooni ja kogemusi teiste perede arusaamadest. Soovime Julia Cameroni õpetuste alusel saada heldemateks ja loovamateks inimesteks, et avastada endas varjatud külgi.
Senini on osalejad leidnud enda jaoks julgust uuteks ettevõtmisteks või viinud täide oma unistusi. Soovime olla loovuse otsijatele toeks enda leidmise teekonnal!
Kunsti ei pea tegema üksinda, vaid õppimine käib sotsiaalsete suhete kaudu (Moon, 2016). Inimene on sotsiaalne olevus ja vajab enda ümber teisi inimesi. Loovtegevus rühmatööna on suurepärane viis sotsiaalsete oskuste arendamiseks ning võimas õpikogemus. Rühm aitab peegeldada tundeseisundeid, näha uusi vaatenurki ja jagada grupiliikmete vahel erinevaid kogemusi.
Moon (2016) toob välja grupis töötamise eelisena tervenemise läbi grupiliikmete toetuse. Kunstitöö võib avada seni nähtamatuks jäänud sissepääse ning võimaldab tegeleda enda sügavamate sisemiste protsessidega. Pildi abil on võimalik jõuda kiiremini alateadvusesse (Freud, Hill, Kramer, Rogers jt), kui üksnes sõnaliselt. Kunstiteos võimaldab väljendada pildile saanud sümbolite ja värvide abil oma tegelike tundeid. Kunst on loominguline protsess, mis on ühtlasi teraapiline (Kramer) ning suurendab heaolutunnet. Korrapärane kunstidega tegelemine arendab loovat mõtlemist, parandab kognitiivseid võimeid, toetab mäluprotsesse ning aitab vähendada valuaistingud. Kunstiga tegelemine loob kindlasti parema meeleolu.
Loovtegevused on abiks enda jaoks keeruliseks kujunenud olukordade lahendamisel või emotsionaalse toetuse saamisel. Kunst pakub leevendust meeleolu languse või kroonilise haiguse puhul, kus inimene tunneb ennast üksi jäetuna. Rekreatiivsel tasandil aitab loominguline tegevus üles leida enda ressursid ja tugevused. Loovtegevused aitavad stressi, ärevuse või erinevate eluraskuste korral, kui inimesel on keeruline sõnastada enda murekohti.
Tule proovi loovteraapiat individuaalselt või grupis!
Lahku läinud lastevanemate vahel võib rahumeelsete kokkulepete sõlmimine kujuneda keeruliseks. Selleks on väga arusaadavad ja inimlikud põhjused – isikliku kannatuse kaaluvad üles südamevalu, solvumine ja pahameel. Kõrge konflikti korral jäävad tahaplaanile laste parimad huvid ning otsuste tegemisel ei arvestata alati laste heaoluga. Perelepituses tuuakse esile mõlema osapoole olulised lähtekohad (Parkinson, 2020) ja vanematel aidatakse toime tulla ühist last või lapsi puudutavates küsimustes. Konfliktiteooriast (Lehtsaar, 2015) lähtuvalt käsitletakse seitset erinevat etappi, kus tülli läinud inimeste vahel kujuneb pikaajaline ja väljakannatamatu vaen. Mida kaugemale ulatuvad konflikti juured, seda raskem on tekkinud ebakõla lahendamine.
Kurnavaks kujuneva tüliahela lõpus ootab emotsionaalne madalaseis ja läbipõlemine, kuhu suunas vanemad alateadlikult üksteist nügivad. Sageli toob pikaajaline vaidlus kaasa meeleheite ja võit-võidu asemel satuvad mõlemad osapooled kriisi. Lapsed võivad sellises võitluses jääda märkamatult kõrvaltvaataja rolli. Teinekord tormavad lapsed appi ühele või teisele vanemale, et päästa olukorda kõige hullemast.
Perelepituses tegeletakse laste igapäevase elukorralduse ja hooldusõiguse küsimustega. Kui paar on läinud lahku, siis ühiste laste kasvatamine jätkub kuni nende täisealiseks saamiseni. Sageli saavad konfliktid alguse üksteise süüdistamisest ja fookus läheb laste heaolult vanematele endile. See ei võimalda leida rahumeelselt kokkuleppeid ja appi saab tulla perelepitaja. Lepitaja ei saa eelistada kumbagi osapoolt, olenemata millises mahus plaanivad vanemad laste suhtlust või ülalpidamist korraldada. Juriidiliselt on peamised vaidlusküsimused seotud laste suhtluskorra ja elatisega. Perelepitaja aitab lahku läinud vanematel ühiste alaealiste laste kasvatamisel sõlmida kokkuleppeid, et lapse/laste elukorraldus oleks omavahel läbi räägitud ja toetaks last/lapsi parimal moel.
Laiemalt tuleb konfliktiteooria tundmine kasuks, et tulla paremini toime ka muudes eluvaldkondades. Erimeelsusi kohtab kõikjal meie ümber – tööl, koolis. pereliikmete ja sõprade vahel. Endast teadlik olemine ja oma nõrkustele reageerimine (nn päästikute tundmine) aitab konflikti olukorras võtta vastu teadlikumaid otsuseid. Konflikti vahendajad ehk lepitajad loovad turvalise keskkonna, kus osapooltel oleks võimalik jääda üksteise suhtes lugupidavateks. Eriti oluline on neutraalsuse ja erapooletuse säilitamine, et tagada võrdne kohtlemine mõlemale osapoolele. Mures inimene tahab ennast tunda olulisena ja olla ära kuulatud. Kõige halvem on niigi suure mure või kaotuse juures süükoorma suurendamine või haavatava inimese tähelepanuta jätmine.
Loovterapeute koolitatakse Eestis üle 15 aasta ning tavaliselt alustavad eriala omandanud spetsialistid tööd psühhoterapeutilise ravi või rehabilitatsiooni meeskondades. Peale kutse taotlemist saavad loovterapeudid alustada iseseisvat praktiseerimist. Kuna väljaõppinud loovterapeutide arv on väike, ei ole valdkond ülemäära tuntud ja inimesed ei tea mida teraapiasse tulles oodata. Terapeut vestleb esimesel kohtumisel kliendiga, et tutvustada metoodikat ja töövahendeid ja anda ülevaade terapeutilisest suhtest. Alles seejärel saavad terapeut ja klient luua kolmikssuhte: terapeut-klient-kunstilooming, mis on kogu teraapia aluseks.
Noorte inimeste lood on puudutavad. Kogemuslugude esitamine koomiksite abil aitab teistel omavanustel või sarnase kogemusega inimestel tulla endaga toime ja saada üksteise käest toetust. Jagatud lugudega ei jää noored üksi. Raamatu „Cartooning Teen Stories” (Drew, 2016) eessõnas kirjeldab kaasautor, kuidas narratiivid on teda alati aidanud kuna näitavad väljapääsu lahenduse suunas.
Drew (2016) kirjeldab noorte inimeste eneseväljendust kritselduste või joonistuste abil, millest hakkavad tekkima lood. Kunstiterapeut saab igast kritseldusest informatsiooni, mille kaudu jõuab välja lapsepõlveni. Drew ei kasuta koomiksit ainsa sekkumise vahendina, vaid kombineerib teiste tehnikatega nagu couching ja erinevaid mänge kommunikatsiooni eesmärgil (ka Bongo trummid).
Noorsootöötajad saavad kasutada koomikseid mitteformaalse õppimise või suhete ülesehitamise eesmärgil. Õpetajad võivad siduda koomikseid õppekavaga, mentorid kasutavad joonistamist suhete loomiseks. Koomiksite puhul tuleks vältida kohest hinnangut noorte töödele ning selle asemel näidata üles uudishimu.
Olen kogemusnõustaja ja loovterapeut. Alustasin terapeudi karjääri suhteliselt hilja, alles 40-ndates. Töötan laste ja täiskasvanutega. Kogemusnõustamist teen ärevushäire ja läbipõlemise sündroomi valdkonnas.
Üldistunud ärevushäire on väga kurnav, mis mõjutab füüsilist ja vaimset heaolu. Mul on varasemalt diagnoositud sotsiaalärevus ja üldistunud ärevushäire. Olin kogenud ülemäärast ärevust alates varajasest noorusest ilma, et oleksin osanud sellele tähelepanu pöörata. Mulle oli soovitatud psühholoogilist nõustamist ja kognitiiv-käitumuslikku teraapiat. Paraku ei võtnud enda olukorda tõsiselt ega pöördunud abi saamiseks õigel ajal arsti juurde. Kognitiiv-käitumisteraapia on psühhoteraapia haru, mis aitab ärevatel inimestel toime tulla äreva meele vaigistamise ja oma mõtete vaidlustamisega.
