Vanemlus ja vaimne tervis

Lapsevanemaks ei sünnita, vaid kasvatakse koos lastega. On normaalne tunda ennast aegajalt väsinult ning leida aega puhkamiseks, et eemalduda kodusest kärast. Enda füüsiliste ja emotsionaalsete vajaduste tahaplaanile jätmisel vähenevad vanemana toimetulekuvõimed. Tekib oht püsistressile, kiirele ärrituvusele ja üleüldisele kurnatusele kuni läbi põlemise sündroomi tekkimiseni. Tasakaalus olev inimene peab paremini vastu stressile ning tuleb toime pingelistes situatsioonides.

Vaimsete ressurssite taastamiseks on oluline olla aus ja välja öelda enda rasked tunded. Alati ei mõista lähedased probleemi sügavust ja arvavad, et vanemad peavad saama oma lapsega hakkama. Paraku tulevad inimesed erinevatest taustsüsteemidest ja laste kasvatamisel võivad päevavalgele ilmuda enda lapsepõlve lahendamata probleemid. Sellises olukorras võiks vanem pöörduda abi saamiseks psühholoogi poole, et välja selgitada segava mälestuse sügavus.

Vaimse pingega toimetulekul on abiks sarnase kogemusega inimesed, kelleni jõuab läbi sotsiaalmeedia gruppide või tuttavate kaudu. Kindlasti tasub pöörduda ka perearsti poole, kus saab suurema kriisi korral suunamise spetsialisti vastuvõtule. Teinekord aitab inimese ära kuulamisest või liitumisest mõne vanemluse programmiga. Praegusel keerulisel ajal on inimesed avatumad ja lahkesti nõus abi osutama.

Kui tervisemure jääb püsima, internetist või raamatutest loetud ei aita, arsti juurde minna ei taha või raske leida sarnase mõtteviisiga inimesi, saab pöörduda kogemusnõustaja vastuvõtule. Kogemusnõustaja saab jagada enda taastumislugu ning olla toeks raskes olukorras.

vennad

Koolikiusamine

Koolikiusamisest ausalt ja avatult. Mis jääb koolis märkamata, kordub hiljem tööelus. Aita märgata enne, kui tagajärjed on tagasipöördumatud.

Allikas: “Hommik Anuga” , ERR

Iren Presmann – läbipõlemine ja depressioon

Kogemusnõustaja Iren Presmann on korduvalt põdenud depressiooni ja kogenud läbipõlemist. Naine ei lasknud end neist kurvapoolsetest eluetappidest heidutada, vaid pööras halvad kogemused enda kasuks, õppis nõustamist ning nüüd on ta toeks teistele, kes samade probleemidega kimpus. Naistekale rääkis Presmann, mida kogemusnõustamine endast kujutab ja kuidas sama kogemusega inimene sul raskest perioodist üle saada aitab.

Mida kogemusnõustamine endast kujutab?

Kogemusnõustaja on professionaal, kes on läbi töötanud oma isikliku taastumisloo ja õppinud nõustamistehnikaid. Minu kogemuslugu on seotud peamiselt depressiooni ja läbipõlemisega. Ehk siis mina pakun tuge ja toetust inimestele, kes kimpus pikaajalise stressi, depressiooni ja/või läbipõlemisega. Aga kogemusnõustamise spekter on tegelikult väga lai, see puudutab nii füüsilist kui ka vaimset tervist, elukriise — nagu näiteks pikaajaline töötus, lein, lahutus.

Continue reading “Iren Presmann – läbipõlemine ja depressioon”

Hommikupäevik

Mis on hommikupäevik? Hommikupäeviku mõte tuleneb oma loovuse elluäratamisest, sest see kuidas me kirjutame või maalime, mõjutab kuidas end tunneme või mõtleme. Ka maalimine on üks päeviku pidamise viise. Päeviku pidamine aitab olla vähem kriitiline enda vastu. Seda võib nimetada kaastundeks iseenda vastu, mis on esimene samm oma loovuse ja loojaga kohtumiseks.

Continue reading “Hommikupäevik”

Mis on loovteraapia?

Loovterapeute koolitatakse Eestis üle 15 aasta ning tavaliselt alustavad eriala omandanud spetsialistid tööd psühhoterapeutilise ravi või rehabilitatsiooni meeskondades. Peale kutse taotlemist saavad loovterapeudid alustada iseseisvat praktiseerimist. Kuna väljaõppinud loovterapeutide arv on väike, ei ole valdkond ülemäära tuntud ja inimesed ei tea mida teraapiasse tulles oodata. Terapeut vestleb esimesel kohtumisel kliendiga, et tutvustada metoodikat ja töövahendeid ja anda ülevaade terapeutilisest suhtest. Alles seejärel saavad terapeut ja klient luua kolmikssuhte: terapeut-klient-kunstilooming, mis on kogu teraapia aluseks.

Foto: Pixabay
Continue reading “Mis on loovteraapia?”

Mida tähendab kohalolu?

Kiire elutempo ei jäta just palju aega mõtlemiseks, kas märkame ümbritsevat, naudime perega koosolemist või ühiseid hommikusööke. Kohalolu on seisund, mis tähendab lahti laskmist ebaolulisest, olla teadlik endast ja keskendunud, tähelepanelik kõiges, mis meid ümbritseb ning mitte anda hinnanguid (Hasson, 2015).

Negatiivne sisekõne paneb meid tundma halvasti kuna veename ennast, et ei saa hakkama. Selline uskumus halvab tahtejõu ja kaotame enesekindluse. Esitame sagedasti kõhklevaid küsimusi ja hakkame endas kahtlema. Toetudes varasematele ebaõnnestumistele, võime muutuda ebakindlaks ja jätta teistele ebapädeva inimese mulje.

Continue reading “Mida tähendab kohalolu?”

7 nippi, kuidas oma loovus esile tuua

Tänapäeva stressirohke töökeskkond toob paratamatult kaasa  emotsionaalseid pingeid, kus hakatakse enda võimetes kahtlema. Siia lisandub mure perega koosveedetud aja vähenemise pärast. Samal ajal kasvab kohustuste hulk, sest lisaks laste huviringidele, soovid leida aega iseendale. Kas tahaksid jõuda spordisaali või ootab pikemat aega lugemist mõni raamat? Sa ei ole ammu saanud tegeleda oma hobidega?

Foto: Pexels, Pixabay
Continue reading “7 nippi, kuidas oma loovus esile tuua”

Nähtamatud lapsed — lapsed, kes on oma vanematele sobivad vaid siis, kui pole neil jalus. Mis saab neist täiskasvanuna?

Ühel pimedal vihmasel sügisõhtul toob Tuu-Tiki muumitrollide perre nähtamatu lapse Ninni.

“Te ju teate, et kui kedagi piisavalt tihti hirmutada võib sellest kergesti nähtamatuks muutuda,” sõnas Tuu-Tiki.

“Kas ta kõneleb?” küsis papa.

“Ei. Aga tädi sidus talle kuljuse kaela, et teaks, kus ta parajasti on”

Continue reading “Nähtamatud lapsed — lapsed, kes on oma vanematele sobivad vaid siis, kui pole neil jalus. Mis saab neist täiskasvanuna?”