Ärevushäire

Olen Sigrid, kogemusnõustaja ja loovterapeut. Alustasin terapeudi karjääri suhteliselt hilja, alles 40-ndates. Töötan laste ja täiskasvanutega. Kogemusnõustamist teen ärevuse ja läbipõlemise sündroomi valdkonnas.

Üldistunud ärevushäire on väga kurnav, mis mõjutab füüsilist ja vaimset heaolu. Mul on varasemalt diagnoositud sotsiaalärevus ja üldistunud ärevushäire. Olin kogenud ülemäärast ärevust alates varajasest noorusest ilma, et oleksin osanud sellele tähelepanu pöörata. Mulle oli soovitatud psühholoogilist nõustamist ja kognitiiv-käitumuslikku teraapiat. Paraku ei võtnud enda olukorda tõsiselt ega pöördunud abi saamiseks õigel ajal arsti juurde. Kognitiiv-käitumisteraapia on psühhoteraapia haru, mis aitab ärevatel inimestel toime tulla äreva meele vaigistamise ja oma mõtete vaidlustamisega.

Kuigi sain mõned korrad käia psühholoogi vastuvõtul, siis tõsisemalt hakkasin enda probleemi suhtuma alles füüsiliste sümptomite ilmnemisel. Pidev kurgu kuivamine, pinged kaelalihastes, kätes ja peas mõjutasid üleüldist heaolu. Raske oli keskenduda ja mõtteid koondada. Halvenes mälu ja kõne diktsioon muutus aeglasemaks. Arvasin, et saan oma murega ise hakkama. Justkui probleemi põhjus seisnes selles, et inimesed töökohas ei mõista mind ja kodune elu väikeste laste kõrvalt oli väsitav. Mul oli lõppemas tähtajaline tööleping ja ees ootasid tööotsingud. Olin häiritud rohketest kirjavigadest, mida mulle sageli tööl ette heideti. Samuti ei suutnud avalikult esineda ja enda mõtteid oli raske väljendada. Vigade esiletoomine suurendas veelgi ärevust ja tekkis hirm töö ees.

Aastaid hiljem juba uues töökohas kordusid samad mustrid ja lisandusid täiendavad füüsilised sümptomid. Öösiti ärkasin mitmeid kordi üles ja hommikuti ajas iiveldama. Hingamine muutus pinnapealsemaks, mis takistas võõrastes olukordades ennast soravalt väljendada. Sattusin paanikasse enne töökoosolekuid või üle 2-3 inimesega gruppdes. Vältisin hoolega avalikke sõnavõtte. Juba mõte esinemisest ajas südame pahaks ja pea hakkas ringi käima. Kartsin kõike, mis oli seotud avaliku tähelepanuga. Teinekord jätsin osalemata seltskondlikel üritustel. Kõik see kokku oli sotsiaalärevus.

Paranemine algas siis, kui olin võtnud nõuks aktsepteerida ennast sellisena nagu olen. Läksin kogemusnõustamise koolitusele, et ennast paremini tundma õppida. Pidin seisma silmitsi enda hirmudega ja proovima ületada sotsiaalärevust. Ma ei saanud selliselt töötada nõustajana. Olin aastaid soovinud saada loovterapeudiks, mis hiljem kenasti õnnestus. Pidin võtma vastu aina suuremaid väljakutseid enda ületamiseks. Kogemusnõustamise kursuse lõputööna viisime läbi enesearengugrupid, milleks olid loovtöötoad. Ületasin oma kõige suuremad hirmud ja rühmatöö kestis 12-nädalat. Olin saanud kinnitust, et olen võimeline esinema ka grupi ees.

Need näited on ühed vähesed, mis iseloomustavad raskusi elada koos ärevusehäirega.

Pikaajalist ärevust aitab leevendada töö iseendaga ja oma hirmudele ausalt otsa vaatamine. Kindlasti mõjutab ärevushäire väljakujunemist kasvukeskkond, isikuomadused ja veel paljud tegurid nagu rasked elusündmused või läbielamised. Psüühika tuleb toime keeruliste olukordadega, kui inimesel on piisavalt ressursse. Erinevad traumad või ebaõnnestumised isiklikus elus ning lapsepõlve raskused võivad anda tulemuseks väheldased toimetulekuoskused.

Mis aitab ärevushäire korral?

    • Mõtle läbi olukorrad, mis tunduvad hirmutavad. Kui sind ootab ees ärevust tekitav sündmus, mõtle mis võiks olla kõige hullem antud olukorras. Mängi läbi erinevad stsenaariumid, kuidas nendes olukordades käituksid.

    • Loe võimalikult palju. Kui oled teadlik, millal tunned kõige enam ärevust, saad ennast ettevalmistada kirjanduse lugemisega. Teadmised aitavad äreva olukorraga toime tulla.

    • Ole füüsiliselt aktiivne. Kui tunned süda taob ja hingamine on ebaühtlane, saad leevendada halba enesetunnet jalutuskäigu või sörkimisega. Õpi selgeks mõned lõõgastavad jooga või meditatsiooni harjutused. Või tee lihtsalt füüsilist tööd (lõhu puid, riisu lehti, korista tuba).

    • Hinga sügavalt sisse ja veidi aeglasemalt välja. Ärevuse tekkides võid lisaks hingamisele hoida mõni minut käsi külma vee.

    • Harjuta enesekindlust läbi pooside. Jälgi enda keha kõrvalt. Võid peegli ees harjutada sirget rühti ja võtta selliseid poose, mis aitavad sul ennast kindlamalt tunda. Kui ristad seistes jalad, see segab tasakaalu ja jätab ebakindla mulje.