Positiivse psühholoogia üks eestvedajatest Barbara Fredrickson (2009) soovitab teha portfoolio enda joonistustest, fotodest, luuletustest ja inspireerivatest tsitaatidest, et aidata tuju üleval hoida.
Vaimse tervise mured süvenevad keerulistel eluperioodidel. Tänapäeva maailmas toimunud muutused ja ebaturvaline majanduslik või emotsionaalne olukord toovad kaasa suuremat ebakindlust. Inimestel kasvab ärevus ja uuesti kerkivad esile läbielatud raskused. Sellest tingituna kasvab vajadus psühhiaatrilise abi järele. Paraku jõuavad abivajajad psühhiaatri ja psühhoterapeudi vastuvõtule viimases hädas. Vaimse tervise teenused ei ole kõigile taskukohased ja nii jääb vajalik abi õigel ajal saamata.
Chilton & Wilkinson (2018: 17) kirjeldavad positiivset kunstiteraapiat käsitlevas raamatus, et psühholoogilisi probleeme vaadatakse kui diskreetset haigust. Esimesena pakutakse koheselt ravi, kuid jäetakse tähelepanuta ülemäärane stressor, millega inimene peab kohanema.
Mõningatel juhtudel vajavad keerulisesse emotsionaalsesse olukorda sattunud inimesed lihtsalt toetust ja juhtnööre. Seda aitaksid leevendada lühiajaline mentorlus, inimese toimetulekut toetav juhendamine või transpersonaalse psühholoogia tegevused, mis pakuvad nii kehalist kui hingelist toetust.
Psühholoogilise toega saavad tegeleda ka teised aitajad nagu kogemusnõustajad, sotsiaaltöötajad ja loovterapeudid. Maslow veendumuste kohaselt omavad spirituaalsus ja kõrgem teadvus inimese kogemustel kriitilist tähtsust (Chilton & Wilkinson, 2018: 16).
Positiivse psühholoogia eestvedaja Martin Seligman on täiendanud Maslow vajaduste hierarhiat PERMA mudeliga, kus õnnelikkusel on keskne tähendus.
PERMA mudel sisaldab tõlgituna:
P – positiivseid emotsioone
E – seotust
R – positiivseid suhteid
M – tähenduse loomist
A – saavutusvajadust
Sotsiaalse olendina vajab inimene liigikaaslaste lähedust. Kogu kommunikatsioon baseerub suhetel meid ümbritsevate inimestega ja oskusel ennast määratleda. Tervisedenduse teooriatel baseerub inimese rahuloluolu postulaatidel, millest üks olulisemaid on enda elu juhitavus. Seega ilma vastutuse võtmiseta on väga raske anda ümbritsevale tähendust või osaleda sotsiaalsetes protsessides. Näiteks ohvrimeelsus kujuneb välja elu jooksul, kui inimene tunneb ennast abituna.
Positiivse psühholoogia üks suundi oli suurendada õnnelikkust läbi positiivse mõtlemise ja suhete teiste inimestega. Kuid lähenemisel on ka puudusi, näiteks traumatöös ja kriisidega toimetulekul tuleb eelkõige tagada inimese turvalisus. Seega jõutakse tagasi baasvajaduste juurde (toit, uni, soe tuba).
Viited
Wilkinson, R-A ja Chilton, G. (2018). Positive Art Therapy Theory and Practice. Integarting Positive Psychology with Art Therapy. New York: Routledge.