Kogemusnõustamine on sarnase kriisikogemuse või tervisehäirega isikute vahel toimuv teadmiste ja kogemuste vahetus ning nõustamine eesmärgiga toetada puude või tervisehäirega toimetulekut, suurendada motivatsiooni ja enesekindlust ning pakkuda kogemuslikku emotsionaalset, sotsiaalset ning praktilist tuge.
Töökeskkondades jäävad psüühikahäired sageli märkamata. Vähene teadlikkus ja hirm stigmade ees paneb töötajaid varjama enda tervisemuresid. Ja täiesti põhjendusega kuna tegemist on delikaatsete isikuandmetega. Tööandja saab ennetada vaimse tervisega seotud murede kulmineerumist ja ära hoida suuremaid tagasilangusi. Näiteks aidates aktiivselt kaasa rahumeelse töökeskkonna loomisele. Selleks võivad olla inimest toetavad füüsilised ruumid, kus töötaja saab veidi rahuneda ja mõtteid koondada. Võib pakkuda erinevat lugemismaterjali või tegelusi. Soojematel perioodidel on mõnus teha jalutuskäik terrassil või talveaias. Samuti pakkuda abi nõustaja leidmisel, näiteks suuremates töökohtades võib olla palgal töönõustaja. Inimestega töötavatele spetsialistidele on abiks tööpsühholoog või superviisor, kes aitab hoida fookust enda sisemise kompassi häälestamisel. Katkine inimene ei saa olla abiks teisele katkisele inimesele. Paraku oleme sageli seotud erinevate elukriisidega, millega toimetulekul võivad väheneda kaitsemehhanismid. Mõnikord saab ajutist töövõime langust toetada enesehoiu meetoditega, millega võib tutvuda näiteks Peaasi.ee kodulehel. Vähenenud töövõimega inimestel on teisigi murekohti, millega tööandjad peavad kohanema. Sellistes küsimustes tasub julgelt pöörduda Töötukassa poole.
Kogemusnõustamisest saavad abi järgmised sihtrühmad:
- vaimse tervise probleemidega inimesed ja nende lähedased;
- psühhosotsiaalsetes raskustes pered;
- krooniliste haigustega inimesed ja nende lähedased;
- kriisiolukorda sattunud inimesed ja nende lähedased;
- traumaatilise olukorra üleelanud inimesed ja nende lähedased;
- sõltuvushäiretega inimesed ja nende lähedased;
- puuetega inimesed ja nende lähedased.
Mitmed uuringud erinevates valdkondades on näidanud, et kogemusnõustamine pakub sotsiaalset tuge, kogemuslikke teadmisi ja informatsiooni, sotsiaalse õppimise ja võrdluse võimalust. Kogemusnõustamine avaldab positiivset mõju ka aitajale endale kuna annab võimaluse kasutada oma kogemust kogukonna teenimiseks.
Kogemusnõustaja on läbi töötanud isikliku taastumisloo ja läbinud riiklikult kinnitatud kogemusnõustajate väljaõppe.
Kogemuslik grupinõustamine võimaldab omandada efektiivselt uusi teadmisi ja õppida teiste kogemustest. Rühmajuhi rolliks on tagada usaldusväärne ja turvaline keskkond ning hoida rühmaliikmed teemas. Rühma kestvus oleneb grupi eesmärgist, kuid grupiteraapia võiks toimuda vähemalt 6 korda (ühe sessiooni kestvus on 2x 45 min). Rühmas kehtivad grupireeglid, mis loovad usaldusväärse ja konfidentsiaalse õhkkonna.
Kogemusnõustaja saab aidata:
-
- olemasolemisega
- ära kuulamisega
- mõistmise ja toetamisega
- oma loo jagamisega
- oma praktiliste kogemuste, info ja läbiproovitud lahendustega
- oma teadmistega
- uute oskuste õpetamisega
- vajadusel õige inimese juurde (arst, psühholoog, sotsiaaltöötaja jne) edasi suunamisega ja nende töö täiendamisega
- ühekordse konsultatsiooniga või pikemat aega taastuja kõrval olemisega
Viited
Kogemusnõustamise eetikakoodeks. Loetud kogemuskoda.ee
Kogemusnõustamise teenuse soovituslik juhend. Loetud Sotsiaalministeerium